foto1
foto1
foto1
foto1
foto1
+372 52 73 371
info@meriflex.ee

Mürareostus ehk helireostus on füsioloogias ja psühholoogias soovimatu ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomadevõi taimede elutegevust.

Suurem osa maailma välisest mürast pärineb ehitusest ning transpordisüsteemidest, sealhulgas mootorsõidukite, lennukite ning rongidemürast. Kehv linnaplaneerimine võib samuti suurendada mürareostust, näiteks elurajoonide lähedusse planeeritud tööstushoonetega.

Soovimatu heli mõjutab nii inimese füsioloogilist kui ka psühholoogilist tervist. Mürareostus võib häirida und, põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressi ja muutusi sotsiaalses käitumises. Seega kahjustab liigne müra tõsiselt inimeste tervist ja häirib inimeste igapäevategevusi koolis, tööl, kodus ja vabal ajal.

Euroopa regioonis kahjustab ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada.

Krooniline kokkupuude müraga võib põhjustada mürast tingitud kuulmislangust. Näiteks on tõendatud, et vanematel meestel, kes on kokku puutunud märkimisväärse töömüraga, on oluliselt kehvem kuulmistundlikkust võrreldes nende eakaaslastega.

Kõrge müratase aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele ning kokkupuutel mõõdukalt kõrge müraga kaheksatunnise perioodi jooksul suurendab stressi ning põhjustab tõusu vererõhus 5 kuni 10 punkti võrra.

Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu.

Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on EL-s kõige sagedamini esinev kutsehaigus.

Müra tekitab inimestes ka ärritust ning pahameelt. 2005. aasta uuring Hispaania teadlaste poolt leidis, et majapidamised linnapiirkondades on nõus maksma neli eurot päevas, et müratase langeks ühe detsibelli võrra aasta kohta.

Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi ning ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.

Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB(A), isikukaitsevahendeid kasutades isegi kõrgem. Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral muutub ootamatu juurde tulnud müra liiga ärritavaks.

1–2 aasta jooksul ei pruugi müras elades juhtuda veel midagi, kuid 5–6 aastaga tekivad püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt on kuritegelik anda lubasid elumajade ehitamiseks linna peatänavate äärde ehk siis määrata inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda.

Müra mõju erinevatel tasemetel:

•              Optimaalne müra 10–20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses.

•              Kontoris on vastuvõetav müra 50–55 dBA, mis ei sega tööd.

•              Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod).

•              70 dBA segab telefoniga kõnelemist.

•              80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.

Kes on kõige enam mõjutatud?

Mõned rühmad on mürast rohkem haavatavamad. Kuna lapsed veedavad rohkem aega voodis kui täiskasvanud, siis puutuvad nad rohkem kokku öise müraga. Krooniliselt haiged ja vanurid on samuti tundlikumad häirimise suhtes. Lisaks kannatavad teistest rohkem vaesemad inimesed, kes ei suuda soetada kodu vaikses eramajade piirkonnas või kes elavad halvasti isoleeritud hoonetes.Mürareostusehkhelireostusonfüsioloogiasjapsühholoogiassoovimatu ebameeldivheliningelukeskkonnasüksreostuseliike, mis häiribinimeste,loomadevõitaimedeelutegevust.

Suurem osamaailmavälisest mürast pärinebehitusestning transpordisüsteemidest, sealhulgasmootorsõidukite,lennukiteningrongidemürast.[1]Kehv linnaplaneerimine võib samuti suurendada mürareostust, näiteks elurajoonide lähedusse planeeritud tööstushoonetega.

Soovimatu heli mõjutab nii inimese füsioloogilist kui ka psühholoogilist tervist. Mürareostus võib häiridaund, põhjustada südame-veresoonkonnahaigusining kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressija muutusi sotsiaalses käitumises. Seega kahjustab liigne müra tõsiselt inimestetervistja häirib inimeste igapäevategevusikoolis,tööl, kodus ja vabal ajal.

Eurooparegioonis kahjustab ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada.

Krooniline kokkupuude müraga võib põhjustada mürast tingitud kuulmislangust. Näiteks on tõendatud, et vanematel meestel, kes on kokku puutunud märkimisväärse töömüraga, on oluliselt kehvem kuulmistundlikkust võrreldes nende eakaaslastega.

Kõrge müratase aitab kaasasüdame-veresoonkonna haiguste tekkimisele ning kokkupuutel mõõdukalt kõrge müraga kaheksatunnise perioodi jooksul suurendab stressi ning põhjustab tõusu vererõhus 5 kuni 10 punkti võrra.

Lisaksnärvisüsteemiräsimisele põhjustab müra häireidmaotöös (halvemal juhul kahjustusi), rikubainevahetuseja keerab untsu hormonaalse tasakaalu.

Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest jakoolidestkuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine onEL-s kõige sagedamini esinevkutsehaigus.

Müra tekitab inimestes ka ärritust ning pahameelt. 2005. aasta uuringHispaaniateadlaste poolt leidis, et majapidamised linnapiirkondades on nõus maksma nelieurotpäevas, et müratase langeks ühe detsibelli võrra aasta kohta.

Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi ning ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.

Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitav, etmasinadja seadmeddisainitaksnii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB(A), isikukaitsevahendeid kasutades isegi kõrgem. Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral muutub ootamatu juurde tulnud müra liiga ärritavaks.

1–2 aasta jooksul ei pruugi müras elades juhtuda veel midagi, kuid 5–6 aastaga tekivad püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt on kuritegelik anda lubasid elumajade ehitamiseks linna peatänavate äärde ehk siis määrata inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda.

Müra mõju erinevatel tasemetel:

·         Optimaalne müra 10–20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses.

·         Kontoris on vastuvõetav müra 50–55 dBA, mis ei sega tööd.

·         Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod).

·         70 dBA segab telefoniga kõnelemist.

·         80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.

Kes on kõige enam mõjutatud?

Mõned rühmad on mürast rohkem haavatavamad. Kuna lapsed veedavad rohkem aega voodis kui täiskasvanud, siis puutuvad nad rohkem kokku öise müraga. Krooniliselt haiged ja vanurid on samuti tundlikumad häirimise suhtes. Lisaks kannatavad teistest rohkem vaesemad inimesed, kes ei suuda soetada kodu vaikses eramajade piirkonnas või kes elavad halvasti isoleeritud hoonetes.

BSW logo

Hanno logo

 

hanno werk1

 

Vito logo1